Miks perearst mind uneuuringule suunas, kui soovisin vaid tervisetõendit saada?
Seda nõuab Vabariigi Valitsuse määrus nr 179 „Mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded“. Seaduse kohaselt on tervisekontrolli tegev arst kohustatud hindama juhi uneapnoe riski.
Diagnoosimata või ravile mittealluv mõõdukas või raske obstruktiivne uneapnoe võib põhjustada tugevat päevast väsimust ja ohtlikku roolis magamajäämise ohtu (mikround). Kuna see suurendab oluliselt liiklusõnnetuste riski, on see määratletud kui meditsiiniline vastunäidustus juhtimisele, kuni haigus pole kontrolli all.
Miks just mind suunati? Kui Sul esineb uneapnoe sümptomeid või riskifaktoreid (nt kõrge kehamassiindeks, norskamine, päevane unisus või ravile halvasti alluv vererõhk), peab arst seaduse täitmiseks ja ohutuse tagamiseks suunama Sind uneuuringule.
Kuidas ma loa saan? Kui uuringul diagnoositakse uneapnoe, väljastatakse või pikendatakse Sinu tervisetõend kohe, kui alustad tõhusat CPAP-ravi, kasutad aparaati korrektselt ning unearst või -õde kinnitab, et Sinu ravi toimib.
Määrusega saad tutvuda siin.
Kust alustada, kui kahtlustan endal või oma lähedasel uneapnoed?
Pöörduge esmalt oma perearsti vastuvõtule ning rääkige julgelt enda või oma lähedase sümptomitest. Perearst teeb esmase hindamise ning suunab Teid edasi kopsuarsti, unearsti või uneaegsete hingamishäirete eriõe vastuvõtule. Seal vaadatakse patsient spetsialistide poolt uuesti üle ning suunatakse edasi uneuuringule. Uuringu tulemused saab enamasti kätte juba paari päeva jooksul.
Mis on uneapnoe ja miks seda peab ravima?
Obstruktiivne uneapnoe on unehäire, mille käigus inimese kõri- ja neelulihased lõõgastuvad unne suikumisel sedavõrd, et hingamisteed vajuvad täielikult või osaliselt kinni. Selle tagajärjel tekivad öösel korduvad hingamispausid.
Lihtsalt öeldes: inimene lämbub öösel ilma ise seda teadvustamata, sest aju teeb ellujäämiseks kiire äratuse, et hingamine taastuks.
Miks seda PEAB ravima? Diagnoosimata ja ravimata uneapnoe ei riku ainult une kvaliteeti, vaid laastab pikaajaliselt kogu keha:
Süda ja vererõhk: Iga hingamispaus tekitab kehas tohutu stressireaktsiooni ja hapnikupuuduse. See kurnab südant, tõstab vererõhku ning selle tulemusena on infarkti ja insuldi riskid kõrgemad.
Krooniline väsimus ja “ajuudu”: Kuna uni on sadu kordi katkestatud, ei jõua keha sügava une faasi. Tulemuseks on piinav päevane väsimus, keskendumisraskused, mäluprobleemid ja ohtlik roolis magamajäämise risk.
Ainevahetus ja kaalutõus: Uneapnoe sassi löödud hormoonid takistavad kaalulangust. Sageli on ilma apnoed ravimata kehakaalu langetamine peaaegu võimatu.
Diabeet ja muud haigused: Ravimata apnoe süvendab II tüübi diabeeti ja tekitab depressiooni ning meeleoluhäireid.
Hea uudis: CPAP-aparaadi ravi hoiab õhuvoolu abil hingamisteed öösel avatuna. Kõik need riskid taanduvad, hapnikutase on normis ja inimene ärkab lõpuks ometi puhanuna!
Kui levinud on uneapnoe Eestis?
Uneapnoe ei ole haruldane probleem, vaid tegemist on laialt levinud ja kahjuks sageli avastamata haigusega. Maailma ühe tippmeditsiiniajakirja The Lancet Respiratory Medicine (2019) ulatuslik uuring tõi välja ehmatava statistika Eesti 30–69-aastase elanikkonna kohta:
- Ligi 48% ehk peaaegu iga teine inimene selles vanuserühmas põeb uneapnoed kergemas või raskemas vormis.
21% ehk iga viies täiskasvanu põeb mõõdukat kuni rasket uneapnoed. See tähendab, et nende tervis on öiste lämbumisepisoodide tõttu pidevas ohus ja nad vajaksid kindlasti CPAP-ravi.
Kõige suurem probleem on see, et hinnanguliselt üle 80% juhtudest on Eestis veel diagnoosimata. Inimesed kannatavad igapäevase väsimuse, hommikuste peavalude ja kurnatuse käes, arvates, et see on tingitud lihtsalt stressist või vanusest, oskamata kahtlustada uneapnoed.
Artikli leiad siit.
Ärkan öösel ja aparaat puhub väga kõvasti. Miks?
Seade tõstab rõhku siis, kui Sinu hingamisteed hakkavad kinni vajuma. Kui ärkad keset seda protsessi, võib surve tunduda liiga tugev.
Lahendus: lülita masin hetkeks välja ja uuesti sisse – see viib puhumise tagasi madalale algtasemele, et saaksid uuesti uinuda. Vajadusel kohenda ka maski!
Mida teha, kui ärkan öösel üles ja tunnen, et õhku on liiga palju või liiga vähe?
CPAP-aparaatidel on tavaliselt funktsioon nimega Ramp. See alustab puhumist kõige madalama ja mugava rõhuga ning tõstab seda aeglaselt alles siis, kui oled magama jäänud.
Kui tunned öösel lämbumistunnet või liiga tugevat survet, vajuta masina on/off nupule – see viib rõhu tagasi madalale algtasemele, et saaksid uuesti rahulikult uinuda.
Miks mu nina ja kurk on hommikuti nii kuivad või miks nina vesine?
Masina puhutav õhk võib limaskesti kuivatada. Selle mure lahendab niisuti kasutamine, mis käib CPAP-aparaadi külge. Kui Sul on niisuti juba olemas, proovi selle veetemperatuuri või niiskustaset masina seadetest ühe astme võrra kõrgemaks keerata. Samuti aitab soojendusega vooliku kasutamine.
Kas ma pean masinat tõesti igal ööl kasutama ja mis saab siis, kui ma reisin?
Parima ravitulemuse saavutamiseks peaks aparaati tõesti kasutama igal ööl.
Minimaalne soovituslik kasutamisaeg on 5 ööd nädalas 4-5 tundi.
Kui lähete lühemale reisile ning aparaati tõesti kaasa võtta ei soovi, siis teete ravis pausi, kuid sellisel juhul tuleb arvestada, et uneajal ei ole teil abimeest, mis hoiaks ära hingamispauside tekkimise.
Kas CPAP-aparaadi tohib võtta lennukisse?
Tegemist on meditsiiniseadmega, mida ei tohi paigutada äraantavasse pagasisse. Kõik lennufirmad (sh Ryanair, airBaltic jne) käsitlevad CPAP-masinat hädavajaliku meditsiinilise abivahendina. See tähendab, et saad selle võtta lennuki salongi kaasa täiesti tasuta lisaks oma tavalisele käsipagasile ja seljakotile. Seade peab olema oma spetsiaalses reisikotis.
Kuidas ja kui tihti ma pean maski ja voolikut puhastama?
Iga päev: Pese maski silikoonist osa sooja vee ja õrna seebiga (või kasuta spetsiaalseid salvrätte), et eemaldada naharasu. Ära kasuta alkoholi ega nõudepesuvahendit!
Kord nädalas: Pese sooja seebiveega puhtaks voolik ja niisutikanister ning lase neil õhu käes kuivada. Niisutis kasuta alati keedetud ja jahutatud vett/filtreeritud vett või destilleeritud vett, et vältida katlakivi teket. Katlakivi võib eemdaldada äädika/sidrunhappe või katlakivieemaldaja õrna lahusega. Loputa kanistrit pärast korralikult kraaniveega!
Kui tihti tuleb aparaadi filtrit vahetada?
Valget peenfiltrit vaheta uue vastu kord kuus (seda pesta ei tohi).
Halli/musta jämefiltrit pese sooja veega kord nädalas ja vaheta täielikult uue vastu välja iga 6 kuu tagant.
Kui Sul on kodus lemmikloomad või palju tolmu, kontrolli filtreid tihedamini!
Kui kahtled, küsi filtrite vahetamine ja hooldus üle oma uneõelt või firmaesindusest.
Kui tihti tuleb maski vahetada?
Maski on soovitatav vahetada kord aastas.
Aja jooksul maski silikoonist või geelist osad väsivad, muutuvad pehmemaks ning ei suuda enam tagada piisavat tihedust. Samuti võivad välja venida maskirihmad. Selle tulemusena hakkab mask öösel õhku läbi laskma (lekkima), mis võib rikkuda une ja vähendada ravi tõhusust.
Hea teada: Tervisekassa toetab uue maski ostmist kord aastas – soodusretsept uueneb Sinu süsteemis automaatselt iga aasta 1. jaanuaril.
Mis vett tohib aparaadi niisutipaagis kasutada?
Paljud firmad soovitavad kasutada destilleeritud vett. Kuid lubatud on ka filtreeritud vesi, pudeli vesi ja keedetud ning jahutatud vesi.
Oluline on kasutada puhast vett, kindlasti ei tohi lisada veepaaki erinevaid õlisid (nt eeterlik õli jne).
Veepaak tuleb täita igal õhtul värske veega.
Mida teha, kui CPAP-aparaat või mask läks katki?
Kõigepealt kontrolli üle, kas juhtmed on kõik kenasti kinnitatud ja aparaat on ikka vooluvõrgus.
Kui aparaadi ekraanil on veateade, siis tee sellest pilt või kirjuta veateade üles.
Võta viivitamatult ühendust oma seadme/maski esindusega. Kui Sa seda ei tea, siis helista unekabinetti, kust Sa seadme või maski said. Nemad peaksid oskama Sulle öelda vastava esinduse kontaktid.
Seadme garantiiaeg on 2 aastat.
Kas ma saan oma ravitulemust ise kuskilt jälgida?
Jah, oma uneandmete jälgimine on väga lihtne! Kõige mugavam on kasutada tootja tasuta mobiilirakendust, mis näitab igal hommikul Sinu nutitelefonis unetunde, maski leket ja ravi tõhusust.
Samuti näed põhiandmeid kohe hommikul otse CPAP-aparaadi ekraanilt (Sleep Report). Kõige olulisem näitaja, mida jälgida, on AHI (hingamispauside arv tunnis) – kui see number on alla 5 on ravitulemus ideaalne.
Kui tihti peaksin käima CPAP-aparaadiga õe vastuvõtul?
Ravi alguses: Esimene kontroll on tavaliselt 1–3 kuud pärast alustamist ja järgmine 1 aasta täitumisel. Õde aitab hinnata harjumist ja korrigeerida seadeid.
Pikaajalisel ravil: Kui kõik sujub, piisab rutiinsest kontrollist 1 kord aastas, et vaadata üle uneandmed ja vahetada vajadusel tarvikuid (mask, filtrid).
Kuidas saada CPAP-aparaadi/maski retsepti?
Esmase retsepti (meditsiiniseadme retsept) CPAP-aparaadi ja esimese maski jaoks väljastab alati eriarst (kopsuarst, unearst või kõrva-nina-kurguarst) pärast uneuuringu tegemist, diagnoosi kinnitamist ja CPAP-testperioodi läbimist.
Korduvad retseptid:
Maski retseptid: Uue maski soodusretsept uueneb süsteemis automaatselt igal aastal 1. jaanuaril. Sulle on ette nähtud 1 soodustusega mask aastas ning selle ostmiseks ei ole vaja arstile või õele helistada – võid suunduda otse meditsiiniseadmete pakkuja juurde.
CPAP-aparaat (iga 5 aasta järel): Uue aparaadi ostmiseks saab Tervisekassa soodustust kasutada iga 5 aasta tagant. Selleks on vajalik eriarsti poolt väljastatud uus meditsiiniseadme retsept. Retsepti saamiseks tuleb aegsasti pöörduda eriarsti või unekabinetiõe vastuvõtule, kes hindab ravi tõhusust ja vormistab uue retsepti.